Töö otsimine võib olla väsitav ja kurnav protsess, eriti kui oled juba mitu kuud tublisti vaeva näinud ja kandideerinud, aga ikka ei ole leidnud sobivat töökohta.

Tihti näeme ka LinkedInis selleteemalisi postitusi, kus inimesed räägivad, et on kandideerinud mitmekümnesse ettevõttesse, kuid pole siiani valituks osutunud. Sellises olukorras võib kergesti tekkida meeleheide. Mida siis teha, et jääda motiveerituks ja suurendada oma võimalusi leida sobiv töökoht?

1. Tee kriitiline eneseanalüüs

Üks kõige olulisemaid samme on enda tugevuste ja nõrkuste kaardistamine. Pane kirja:

  • Millised on Sinu oskused ja kogemused?
  • Millistes valdkondades oled tugev ja kus vajaksid arendamist?
  • Milline töökeskkond Sulle sobib? Millised väärtused ja kultuur peaksid ettevõttes olema?

Selline eneseanalüüs aitab mõista, millised tööpakkumised Sinu profiiliga tegelikult sobivad. Näiteks, kui sul on väikesed lapsed ja need võivad mõjutada tööle tulekut, ei ole mõistlik kandideerida ametikohtadele, kus asendamine on keeruline.

2. Kandideeri läbimõeldult

Paljud tööotsijad teevad vea, kui kandideerivad kõikjale, ilma kriitilise hindamiseta. Näiteks on energeetikuks kandideerinud inimene, kellel pole üldse vastavat haridust ega kogemust või kassapidaja on kandideerinud ehituse projektijuhiks. Arvestades seda, et tööandja kulu vale inimese värbamisel on üsna suur, siis pelgalt motivatsioonist ja töötahtest jääb siiski väheseks.

Mõtle enne kandideerimist:

  • Kas see ametikoht vastab Sinu oskustele ja kogemustele?
  • Kas Sinu elukorraldus sobib töö nõudmistega?
  • Kui Sul on lapsed, siis kas antud töökohas on Sul võimalik leida asendaja juhuks, kui lapsed peaksid haigeks jääma?

3. Hoia oma mainet

Kandidaadid ei jäta endast tihti usaldusväärset muljet ja võivad rikkuda oma maine tööandjate jaoks ka tulevikuks. Näiteks ei vastata telefonile, kuna ei julgeta öelda, et ei olda huvitatud või kasutatakse vältimistaktikat, et lükata edasi enda otsuse välja ütlemist, kuid see jätab tööandjatele jälje nende maine osas.

Vastamine telefonile, e-kirjadele ja intervjuudele ilmumine on kriitilise tähtsusega. Isegi, kui otsustad, et töö ei sobi, anna sellest viisakalt teada. Samuti pea meeles käituda alati vastutustundlikult. (Jah, kindlasti on neid tööandjaid, kes ei anna tagasisidet või ei vii värbamist läbi asjatundlikult, kuid see ei oma siinkohal tähtsust). Igaüks loob endale ise maine ja see maine jääb meile pikaks ajaks ka järgmisteks töökoha vahetusteks.

4. Hoolitse oma vaimse tervise eest

Töökoha leidmine võib olla emotsionaalselt kurnav. See kurnatus kipub ka värbamisprotsessis välja paistma ja võib teha tööandja ettevaatlikuks, sest praegusel ajal hinnatakse stressiga hakkama saamist üha rohkem.

Selle vältimiseks:

  • Võta regulaarselt aega endale ja oma hobidele.
  • Väldi liigset nutiseadmete kasutamist.
  • Liigu värskes õhus ja toitu tervislikult.
  • Praktiseeri eneseteadvustamist ja emotsioonide juhtimist, näiteks meditatsiooni või hingamisharjutustega.

5. Mõista protsessi ja ole kannatlik

Töö leidmine võtab aega ja see ei tähenda, et Sinuga oleks midagi valesti. Mõned värbamisprotsessid on pikemad või keerulisemad. Pikad tööotsingud võivad aga mõjuda negatiivselt enesehinnangule ning alateadlikult hakatakse otsima süüdlasi tööandjates. Seda enam, et täpselt ei teata ka värbamisprotsessi detaile (ja ei saagi teada, sest neid ei saa avalikustada, kuna see puudutab tööandja ja teiste kandidaatide kohta käivat tundlikku infot). Sellist kaitsesolekut on tunda tööintervjuul ning see ei loo usalduslikku õhkkonda. Samuti on tööandjal nende kandidaatidega ülimalt raske sidet luua arusaamaks, kes nad inimesena tegelikult on.

Oluline on mitte võtta tagasilööke isiklikult ja hoida positiivset suhtumist. Proovi mõista, et õige töö leidmine võtabki aega. Me kõik oleme väärtuslikud, on vaja vaid enda õige koht üles leida. Siinkohal ei maksa elu liiga tõsiselt võtta, vaid pigem edasi proovida ning usaldada elu. Võti on emotsioonide juhtimises. Häid pakkumisi tõmbab endale ligi vaid siis, kui olla emotsionaalselt heas seisus.

6. Tegele enesearenguga

Iga tööotsija kannab endaga kaasas oma senise elu kogemusi. Siinkohal ei maksa unustada, et inimene on tervik ja see pole sugugi nii, et tulevasel tööl hakkama saamine on sõltuvuses ainuüksi tema eelneva töökogemusega. Tööl tulevad ilmsiks ka kõikvõimalikud lahendamata teemad elus (lapsepõlve traumad, paarisuhted, kooliaeg, varasemate töökohtade negatiivsed kogemused jne). Kui nende teemadega ei tegeleta, siis tulevad nad kaasa ka inimese argiellu, sh tööellu. Sellist koormat on tunda inimestega kohtumisel.

Selle parandamiseks tegele enesearenguga. Igaüks teeb seda oma moodi, kes käib psühholoogi või terapeudi vastuvõtul, kes gongirännakutel, vabastavas hingamises, mediteerib jne. Põhiline on endaga tegeleda, et mitte vanasse kinni jääda. Selline töö iseendaga aitab Sul olla rohkem kohal ja valmis uueks töörolliks, suurendades Sinu võimalusi leida just see õige töökoht.

Kokkuvõtteks

Tööotsimine on protsess, mis nõuab aega, kannatlikkust ja eneseteadlikkust. Kriitiline eneseanalüüs, läbimõeldud kandideerimine, vaimse tervise eest hoolitsemine ja eneseareng on võtmed, mis aitavad jääda motiveerituks ja suurendada võimalusi leida sobiv töö. Uus töökoht ootab Sind, kuid siis kui oled selleks päriselt valmis.